Buterlandi kool on üks vanimaid koole Gronaus. Esimest korda mainitakse seda dokumentides 1718. aastal. 28. juunil 1718 selgitasid Nienborgeri Burgmannid Horstmari notari Johann Rotgerd Albersi ees peetud kohtuistungil Gronau valduse piiri, kus neil praegu oli jahipidamisõigus.
Endise kooli asutaja oli Stephan Daniel Busch, endine "põllupühitsus" piiskop Christoph Bernhard von Galeni armees. Temast sai 1674. aastal Gronau esimene katoliku preester pärast reformatsiooni. Oma püüdlustes taaselustada Gronau katoliku kogukonda annetas ta kiiresti maja, aia ja põllumaad katoliku "Butterlandi kooli" rajamiseks, mis asus veidi väljaspool Gronaut tänase Schäferwegi ääres. Sylvester Brandt, endine kirurg, sai esimeseks koolijuhiks. Ta õpetas Buterlandis kooli kuni kõrge vanuseni, sest tollal ei olnud pensioni. Seejärel asus tema kõrvale kohalik Gerhardus Leving, kellest hiljem sai tema järeltulija. Talvel oli tal veidi alla 25 õpilase ja suvel vaid 5-6 õpilast. Levingid andsid Buterlandis õpetajaid kolmele järjestikusele põlvkonnale. Õppetöö toimus ühes ruumis, esialgu vanas koolihoones, hiljem Levingide naabruses asuvas Kötterhausis.
1839. aastal ehitatakse uus kool praegusele kohale ja võetakse kasutusele. Uue hoone maksumus, mis sisaldab klassiruumi ja õpetaja korterit, ulatub 1216 taleri ja 17 hõberaha. Õpetaja Bernzen Dömernist, 31-aastane poissmees, on 84 õpilast, suvel on neid vähem, sest lapsi on vaja aidata põllul, kariloomade juures ja turba lõikamisel.
Bernzeni järeltulija Bernhard Averdick Dattelnist esitab pärast vaid kaheaastast tööd Buterlandi koolis valitsusele üleviimise taotluse. Ta ja paljud kolleegid tulevad ja lähevad, sest isegi suurima kokkuhoiu korral ei suuda nad oma vähese sissetuleku pealt ellu jääda.
1883. aastal muudetakse osa õpetaja korterist teiseks klassiruumiks. Alates 1884. aastast on Buterlandi kool kaheklassiline algkool. Aasta hiljem saab teiseks õpetajaks Theodor Eimann Warendorfist, kes kandideerib koolijuhatusse.
1892. aastal ilmub kolleegide nimekirjas esimest korda naisõpetaja nimi. Sel ajal õpetas kaks õpetajat 229 õpilast.
Kuni 1898. aastani omistati see veel Epe piirkonnale.
1901. aastal määras Josef Schwering, kes oli St Antonius Gronau kirikuõpetaja aastatel 1851-1902, kohaliku kooliinspektoriks Maria Langenhorsti Darfeldist.
1910. aasta tõi siis pöörde kooliruumide nappuses. 20 000 marga eest ehitatakse uus kaheklassiline kool koos personaliruumiga vana kooli vastas, täpselt sellele kohale, kus see praegu seisab. Igapäevane koolielu kulgeb nüüd oma tavapärase rada, kuni Esimese maailmasõja puhkemine toob uued raskused. Esimese maailmasõja ajal toimuvad õppetunnid suvel kella 7.00-12.00 ja talvel kella 8.30-13.00.
Sõjajärgsetel aastatel suureneb õpilaste arv taas. 1929. aastal laiendatakse kaheklassilist kooli 4 klassi võrra 97 000 renti marki eest. See annab Buterlandi koolile tema praeguse välimuse. Direktoriks on Karl Schliebs. Iga õpetaja õpetab keskmiselt 52 last.
Enne Teist maailmasõda oli ka Buterlandi koolielu natsionaalsotsialistlikest ideedest läbi imbunud. Sõja-aastatel ise mõjutasid varustamisraskused õpilaste ja õpetajate tööd. 1945. aasta lihavõttepühade ajal sundis tugev suurtükituli paljusid Buterlandi õpilasi kartma oma elu pärast kooli õhutõrje varjendis. Kooli lähedal asuvas metsas asuvad esimesed hauad langenud Saksa ja liitlaste sõduritele. Pärast kuudepikkust sulgemist alustab Buterlandi kool 15. oktoobril 1945 taas õppetööd. Esimene direktor pärast sõda on kooli direktor Aloys Seyock. Koolil puudusid kõige elementaarsemad vajadused. Lapsed saavad koolitoidu, mida annetab abiorganisatsioon CARE. Koolis on nüüd 473 õpilast, keda õpetab 9 õpetajat 6 klassiruumis.
1950. aastate alguses oli klasside suurus 60-70 õpilast.
1960. aastal renoveeritakse kool ja omandab oma praeguse välimuse.
1963. aastal ehitab Gronau linn Eichenhofstraße äärde Ludgerusschule, et vabastada Buterlandschule. Koolil on nüüd kaks hoonet, kus õpetatakse kokku 429 last.
1968. aastal toimus meie riigi algkooli süsteemis põhjalik muutus, nimelt vanade algkoolide ümberkujundamine algkoolideks (1-4. klassid) ja keskkoolideks (5-9. klassid, hiljem 5-10. klassid). Buterlandi kool muutub algkooliks ja jääb Buterlandi hoonesse 272 õpilasega. Gümnaasium (Lääne) saab Ludgeruse hoone, samuti tänase Martin Lutheri kooli hoone.
Teine uuendus koolisüsteemis on koolilasteaedade kasutuselevõtt, kus kooliealisi lapsi, kes ei ole veel koolivalmiduses, juhatatakse erinevatel viisidel koolivalmiduse saavutamiseni. 1970. aastal lisandub Buterlandi kooli juurde kooli lasteaed, kus õpivad ka Martin Lutheri ja Wilhelmi koolide õpilased.
1980. aastal saab Ludgerusschule taas Buterlandschule osaks, kui Hauptschule West kolib välja. Nüüd on seal taas kaks hoonet. Enscheder Straße eraldab põhjapoolset ja lõunapoolset vallaosa.
1. augustil 1982 kehtestas kool täieliku 5-päevase nädala. Kui esialgu oli lastel ja õpetajatel üks ja seejärel kaks laupäeva kuus vaba, siis nüüd said nad kogu aeg nautida koolivaba laupäeva.
1986. aastal toetab kool SOS Lasteküla El Salvadoris.
1989/90. kooliaasta alguses õpivad uued õpilased trükitud kirjaviisi ja seejärel "lihtsustatud algkirja". See tähendab hüvasti jätmist "ladina tähestikuga", mida nad on aastakümneid tundnud.
Tähelepanuväärne kuupäev kõigi Gronau piirkonna algkoolide jaoks on 6./7. september 1990, kui lapsevanemate algatus kutsub lapsevanemaid üles hääletama protestantlike ja katoliiklike konfessionaalsete algkoolide muutmise üle kogukondlikeks algkoolideks. Kõik kuus algkooli, sealhulgas Buterlandschule, tegutsevad alates 1992/93. õppeaasta algusest kogukonnakoolina.
1991. aasta aprillis korraldab Buterlandi kool esimest korda nn projektinädala. Selle eesmärk on valmistuda osalemiseks "Gronau koolikultuuripäevadel" 1991. aasta mais ning personali otsuse kohaselt istutatakse kooliaed, mis oli juba aastakümneid tagasi olemas vanas algkoolis.
1992/93. õppeaastal hakkavad esimest korda tunda andma palju kõneainet pakkunud Kienbaumi aruande ja sellest tulenevate riigivalitsuse kulude kärpimise meetmete mõju. Kui eelmisel õppeaastal oli Buterlandi koolis võimalik moodustada kolm 19 õpilasega klassi, millest igaühes oli 57 uut õpilast, siis oli vaja moodustada kaks suurt klassi, milles oli vastavalt 29 ja 28 last, samuti 57 uut õpilast.
1992. aasta novembris pühkis äge torm taas kord üle Gronaust ja Buterlandist. Taas tabas üks 13st "auväärsest" lubjast, mille keskel seisis kuni 1950. aastani Buterlandi vana kool.
1992/1993. õppeaasta keskmes on 275. aastapäeva tähistamine.
Alates 1998. aastast on põhikooli tunnid toimunud peamiselt Buterlandi koolis. Selleks otstarbeks on isegi uus hoone sisse seatud.
Juba mõnda aega on klasside arv ühe klassi võrra suurenenud ja Buterlandi kool on nüüd kolmeklassiline kool, nagu see oli ka kauges minevikus.
Koolielu on aja jooksul muutunud. Buterlandi kool on koht, kus õpitakse ja elatakse koos. Õpilased peaksid end siin koduselt tundma. Neil peaksid ka hiljem olema meeldivad mälestused seal veedetud ajast. "Oma" Buterlandi kooli hoone peaks neile olema tuttav.
Vana hoone, mille põhijooned on ehitatud üle 100 aasta tagasi, peab varsti tegema ruumi uuele hoonele. Sellegipoolest võime meie kui kool rõõmuga öelda, et see hoone on pakkunud noortele haridust ja rõõmu juba mitmele põlvkonnale.