30. septembrist kuni 2. oktoobrini oli neljanda klassi õpilastel klassiekskursioon. Kolme päeva jooksul olid kavas ühtekuuluvus, seiklused ja palju ühiseid elamusi.
Juba alguses ootas meid eriline üllatus: iga laps sai oma koti, millel oli kujutatud vastava klassi sümbolloom ja lapse nimi. Need armastust täis kujundatud kotid olid kogu klassiekskursiooni vältel äratuntavaks tunnuseks ning samal ajal ka praktiline abivahend väikeste asjade kandmiseks, mida vajasime arvukate tegevuste käigus. Lisaks oli neisse pakitud väike jook. Eriline tänu kuulub kolme klassi vanemate esindajatele, kes kotid organiseerisid ja käsitsi kujundasid.
Esimese kahe päeva jooksul toimusid kolm suurt teemablokki, milles klassid osalesid vaheldumisi:
- Ühe teemabloki raames toimus matk Dümmeri järve ümber. Teel pakkusid vaheldust erinevad meeskonnamängud, nagu „Kus on minu kana?“, „Fan-kivi-paber-käärid“, „Nimepall“, „Karjumisjooks“ ja „Kontakto“. Loomulikult ei puudunud ka suupistepausid ja mõned fotokohtad. 4c klassi lapsed tegid end eriti mugavaks ja valisid oma jalutuskäiguks matkakeppe. Vaba tõlgendusena motost: „Matkamine on müürsepa rõõm!“
- Teine teemablokk oli pühendatud loovusele ja ehitamisele. Vihmast hoolimata ei lasknud rühmad end takistada ja ehitasid marmoriradu ning päkapikute maju. Selle tulemusena valmisid väga erinevad ehitised. Loomulikult said ka marmorirajad oma nimed. Nii astusid võistlusele muu hulgas „GEL“, „Gräfin von ZappZerapp“ või „CABE“.
- Kolmandas teemablokis oli kavas mitmeid minimänge, mille eesmärk oli tugevdada ühtekuuluvustunnet. Mängudes „Ma tulin üksi“, „Titanic“, kuldmündimäng, „oksendav känguru“, „sipelgamäng“ ja „reis Jeruusalemma“ oli vaja meeskonnatööd, osavust ja eelkõige head tuju.
- Kolmapäeva õhtul ootas pärast õhtusööki ees veel üks eriline seiklus: öine matk läbi metsa, ja seda täiesti ilma taskulampideta. Pärast seda jäi veel aega, et õhtu ühiselt tubades lõpetada.
Neljapäeva hommikul andis päevale alguse niinimetatud „festivalikell“. Saatjad olid sel puhul eriti heas tujus – vähemalt enda arvates. Iga teemabloki järel ootas gruppe veel üks eriline väljakutse: erineva suurusega rühmad pidid ületama omamoodi portaali – kõikuva köie. Kui mõni rühma liige ei suutnud seda teha, pidi kogu rühm alustama otsast peale. Selleks olid hädavajalikud kannatlikkus, koostöö ja vastastikune toetus.
Õhtul läks asi lõpuks kulinaarsesse suunda: burgeripeol said lapsed end korralikult täis süüa. Rekordiks oli muljetavaldav viis burgerit lapse kohta.
Seejärel muutus õhtu suureks diskoks. Meeleolu tõstvad hitid järgnesid üksteisele tihedalt, samal ajal kui helendavad randmepaelad lootsid sobiva õhkkonna. Peosnäkid ja kolmanda klassi aastapäevapeolt järele jäänud joogid täiendasid diskõhtut.
Reede hommikul astus jälle esile klassiekskursiooni meelelahutusrühm – koos juba tuttava festivalikellaga. Lapsed olid selle üle rõõmsad … vähemalt mitte kõik päris nii väga. Lõppude lõpuks oli öö mõnede jaoks ilmselt liiga lühike olnud. Mõned lapsed olid öösel ilmselt spontaanselt otsustanud „kauplust“ mängida. Pärast üles tõusmist pakiti kohvrid ja koristati toad.
Pärast hommikusööki asuti vastavalt väsinuna tagasiteele. Tagasitee kulges uduse Alam-Saksi kaudu. Mida lähemale kodule jõuti, seda rohkem hajus udu. Päikesepaistes jõudsid lapsed lõpuks väsinuna, kuid rõõmsameelsena taas kooli.
Nii lõppesidki kolm sündmusterohket päeva, mis olid täis matku, mänge, ehitamist, öömatu, burgereid, diskot ja arvukaid ühiseid elamusi. Jäid mälestused – ja mõnel ilmselt ka korralik une puudujääk.
Pildigaleriid
Kolmapäev
Neljapäev